esmaspäev, 4. juuli 2016

Kõrrelised

Kasutatud materjalid: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=382&cid=3354&cgid=
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263
https://www.google.ee/search?q=villane+hiidhirss&espv=2&biw=1280&bih=675&tbm=isch&imgil=41kNNMiRFJ4zYM%253A%253Bq-nQrW8ezYfY

laupäev, 2. juuli 2016

Püsililled

1. Püsilillede eelised võrreldes suvelilledega.

EELISED PUUDUSED

-kasvatamine ja hooldamine vähem - lühem õitsemisaeg

töömahukas - kasvavad aeglaselt

-pikk eluiga (aastakümneid) - külmaõrnad taimed vajavad katmist või

-suurem osa taimi on külmakindlad säilitamist väljakaevatuna jahedas ruumis

-lihtne paljundada - peenra dekoratiivsust on märgata alles

-parem vastupidavus erinevatele teisel aastal

ilmastiku tingimustele - vajavad noorendamist teatud aja tagant

-osad liigid taluvad ka varjulist kasvukohta - osade püsikute paljunemist tuleb piirata

-erinevate liikide, sortide kasutamisel võimalik

saavutada peenrailu kevadest sügiseni

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel?

Puhma jagamine

Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles kas labida või aiahargiga, otstarbekam on kaevata hargiga,

kuna kahjustab vähem juurt. Pärast üles kaevamist tuleb juure ümbert mulda vähemaks raputada.

Taime võib väiksemateks osadeks jagada käte, noa või labida abil jättes taimele terveid võsusid ja

juurele terveid kasvupungi. Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani, samuti võib

tagasi lõigata maapealseid osi.

1. Taime üleskaevamine

2. Taime väiksemateks osadeks jagamine aiahargiga

3. Taime jagamine käte abil

Näiteks: hostad, helmikpöörised, astilbed, bergeeniad

Risoomi jagamine

Risoomi jagamiseks kaevatakse taim aiahargiga üles, seejärel puhastatakse risoom mullast ning

tükeldatakse terava noaga 5-10 cm pikkusteks tükkideks. Tükeldamisel jäetakse risoomi tükile

juurmiste lehtede kimp ning juuri. Juuri võib lühemaks lõigata kuni poole võrra, kuivanud lehed

eemaldatakse. Terved lehed lõigatakse tagasi kuni 15 cm pikkusteks.

Saadud paljundusmaterjali võib istutada kasvukohale või pottidesse. Risoomitükkide istutamisel

Tuleb jälgida, et juured oleksid mullaga kaetud, kuid risoomi pealmine osa oleks mullapinnal.

1. Risoomidega taim

2. Lõigatud risoomi tükk koos lõigatud lehtedekimbuga ning juurtega

3. Juurte lühemaks lõikamine

4. Jagatud risoomitükkide lõikamine

Näiteks: iirised

Juuremugula jagamine

Juuremugulat jagatakse kas kevadel või sügisel pärast puhkeperioodi läbimist. Avamaale istutamiseks

sobivale istikule jäetakse juuremugul koos hästi arenenud juurtega ja 2-3 punga.

Kui sügisel pole juuremugulal hästiarenenud pungi näha, tehakse jagamine kevadel.

Juuremugula jagamist kevadel alustatakse siis kui pungad juurekaelal on selgelt näha. Enne jagamist

eemaldatakse surnud juuremugulad ja eelmise aasta varrejäänused. Paljuvarreliste taimede

paljundamisel eemaldatakse esmalt käsitsi ühevarrelised osad. Arvestada tuleks, et igale osale eraldi

jääks osa juurekaelast koos 1-2 pungaga ja vähemalt üks juuremugul. Kui pungad uute

võrsete moodustamiseks on nõrgad, jäetakse jagatavale osale mitu juuremugulat. Jagamisel tuleb

jälgida, et ei tekiks suuri haavu, vajadusel tuleb need üle lõigata. Lõikamisel tuleb jälgida, et pung jääks

juurekaela tüki keskele. Lõigatud pinnal tuleb lasta veidi kuivada (1 ööpäev) enne säilima panekut või

istutamist.

1. Daalia mugulad ja nende jagamine

2. Jagatud mugul istutatuna potti

Näiteks: päevaliiliad,

3. Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene pinnas

Hall nelk Dianthus gratisnopolitanus `Pink Jewel`

Siberi raudrohi Ahillea sibirica `Love Parade`

Harilik kukehari Sedum acre `Oktoberfest`

Poolvarjuline ja toitaineterikas kasvukoht

Rodgersia Rodgersia

Täpiline iminõges Lamium maculatum
´Pink Pewter´

Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata

Varjuline kasvukoht, happeline muld

Astilbe Astilbe `Hip Hop`

Hõlmine tiarell Tiarella ´Pink Skyrocket´

Puksrohi, tipmine Pachysandra terminalis ´Varjegata´

Päikeseline kasvukoht, liigniiske muld

Bergeenia Bergenia ´Eroica´

Kollane võhumõõk Iris pseudocorus

Laialehine hundinui Typha latifolia

Leia 4-5 sibullille, mis sobiksid kooslusse hostade, helmikpööriste ja diarellidega.

Kooslusse hostadega soovitaksin tulpe, sillat, lauku ja kuningliiliat.

Kasutatud materjalid: https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/151

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=52&lang_id=et&sid=220294f0be17e93333cbb8309adb2855&nocache=1284359856

https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/iirised-ja-kukeharjad/518

http://hansaplant.ee/?op=body&id=571&cid=850&cgid=

http://hansaplant.ee/pic.php?id=885&catb=1

http://hansaplant.ee/pic.php?id=836&catb=1

https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/astrid-ja-astilbed/75

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=152&lang_id=et&sid=b5655ada5c471ef75390c5c1fbf9b22e&nocache=1301929879

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=909&product_cat_id=24

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=274&cid=2666&cgid=

https://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_v%C3%B5hum%C3%B5%C3%B5k

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/16/Typha_latifolia_02_bgiu.jpg

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=926

pühapäev, 3. aprill 2016

Ülesanne nr.7 Köögiviljad ja maitsetaimed

Rabarber Rheum

Rabarber kuulub tatraliste sugukonda, lehed paiknevad rosettidena, õied on väikesed ja

paiknevad pöörisjas või kobarõisikus, õisikuvars on kuni 2 meetri kõrgune, vili enamasti

kolmekandiline tiivuline pähklike.

Kasvukohalt eelistab sügavalt haritud viljakat parasniisket mulda, happesusega pH kuni 5,0.

Rabarber on mitmeaastane kaheiduleheline avamaa köögivili, söögiks tarvitatakse lehti ja

varsi. Rabarberil on jäme risoom ja kuni 2,5 meetri sügavuseni ulatuv juurestik.

Eestis kasvatatakse kurdlehise rabarberi Rheum rhabarum ja hariliku rabarberi Rheum

rhabonticum sorte. Haljasaladel kasvatatakse ilutaimedena kämmaljat ehk Hiina rabarberit

Rheum palmatum.

Rabarberist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, mitmesuguseid magustoite ja isegi veini.

Toitumisalased faktid

rabarber

Hulk koguse kohta 100g. A-vitamiin 102 IU

Calories (kcal) 21 Kaltsium 86 mg.

Lipiidid 0,2 g. C-vitamiin 8 mg.

Kolesterool 0 mg. Raud 0,2 mg.

Naatrium 4 mg. D-vitamiin 0 IU

Kaalium 288 mg. B6-vitamiin 0mg.

Sahhariidid 4,5 g. B12-vitamiin 0 mg.

Kiudained 1,8 g. Magneesium 12 mg.

Suhkrud 1,1 g.

Valgud 0,9 g.

Rabarberimoos

u. 1 liiter

Koostisained

500 g tükeldatud rabarberivarsi 1 mahekasvatatud sidruni mahl
500 g Dansukkeri moosisuhkrut
3 g jahvatatud kardemoni

Segage kõik koostisained omavahel keedunõus, kuumutage keemiseni ning keetke pidevalt segades 4 minutit. Valage puhastesse soojadesse purkidesse. Sulgege purgid, säilitage jahedas.

NB! Kardemoni asemel võite kasutada ka 1-2 spl riivitud värsket ingverit.

Rabarberi Margarita

Koostisained

40 ml tequilat 20 ml Cointreaud
40 ml laimimahla
40 ml rabarberi siirupit
Soola

Rabarberisiirup
3 rabarberivart, tükeldatud
350 ml vett
350 ml Dansukkeri kristallsuhkrut

Alustage rabarberisiirupi valmistamisest. Keetke siirupi koostisaineid keskmisel kuumusel u. 15 minutit. Kurnake vedelik, pigistades rabarberitest ettevaatlikult välja võimalikult palju vedelikku. Laske jahtuda. Annustage jääkuubikutega täidetud kokteili sheikerisse tequila, Cointreau, laimimahl ja rabarberisiirup, raputage korralikult segi. Niisutage laimitükiga kokteiliklaasi serv, kastke klaas soola sisse. Valage kokteil klaasi ja serveerige kohe.

Kasutataud kirjandus:

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=rabarber&stick=H4sIAAAAAAAAAONgecToyC3w8s

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rabarber1

http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/rabarber

http://dansukker.com/ee/inspiratsioon/aastaringselt/maiuspalad-rabarberist.aspx

https://www.google.ee/search?q=rabarber&espv=2&biw=1213&bih=603&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwimn8LC1vHLAhXlFZoKHeTjDfEQsAQILw#imgrc

Sidrunmeliss ehk aedmeliss Melissa offitsinalis

Sidrunmeliss on huulõieliste sugukonda, melissiliste perekonda kuuluv mitmeaastane taim.

Varred on püstised 30-80 cm kõrgused, neljakandilised, tugevasti harunenud ning tihedalt lehistunud.

Lehed on munajad, saagja servaga, pealt tume- ja alt hallikasrohelised.

Õied väikesed, valged, harva roosakad.

Melissi õied ja lehed sisaldavad eeterliku õli, mis koosneb vähemalt 70-nest komponendist, seal

hulgas tsitraal, tsitronellaal, lineool ja geriniool. Lisaks sisaldub ürdis parkaineid, mõruaineid, vaha ja

C-vitamiini.

Meliss sobib tänu oma sidrunilõhnale kõikide toitudega, millega sobib sidrun: salatid, kala ja supid.

Sobib ka külmadesse kastmetesse, rohelise majoneesi ja või koostisesse ning äädika, kala- ja liha-

marinaadide, magushapude puuvilja- ja köögiviljakonservide maitsestamiseks.

Melissist saab suurepärast teed, eriti hästi sobib ta kibuvitsamarjade, hiibikuse- ja apelsiniõitega.

Melissi eeterlik õli mõjub rahustavalt ja seda soovitatakse stressi ja unehäirete korral, park- ja

mõruained aitavad maovaevuste puhul.

Melissi kasvatatakse maitse-, mee- ja ravimtaimena, paljundatakse vana puhmiku jagamise teel

või seemnetega. Õitseb juunist augustini. Eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta,

hea vee läbilaskvusega, kerge lõimisega, huumus- ja toitaineterikast pinnast, pH-neutraalne.

Sidrunmeliss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemere maades, Eestis kasvatatakse kultuurtaimena.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/wiki/Sidrunmeliss

http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/sidrunmeliss

https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.hortes.ee/static/product_pictures/682_org.jpg&imgrefurl=http://www.hortes.ee/

https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.hortes.ee/static/product_pictures/682_org.jpg&imgrefurl=http://www.hortes.ee/est/

pühapäev, 13. märts 2016

Ülesanne nr.6 sõnajalad

Ülesanne nr.6

1. Kõrgekasvuline sõnajalg?

2. Mis taimed on sõnajalgtaimed?

3. Happelist mulda eelistav sõnajalg?

4 Varjulembeline sõnajalg?

5. Liigniisket pinnast eelistav sõnajalg?

6. Valguslembeline sõnajalg?

7. Madalakasvuline sõnajalg?

8. Varjulembeline sõnajalg?

9. Niisket pinnast eelistav sõnajalg?

10. Happelist mulda eelistav sõnajalg?

11. Kahest perest koosnev ansambel?

12. Keskmise kõrgusega sõnajalg?

KOKKU: Kagu-Aasiast pärit sõnajalg?

Ülesanne 6.2.

1. Harilik naistesõnajalg /Athyrium filix-femina /

Kõrgus 30-100 cm , laius kuni 50 cm. Eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

2. Laiuv sõnajalg / Dryopteris expansa/

Kõrgus 50-100 cm , laius kuni 50 cm. Eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket kuni niisket mulda.

3. Kivi-imar / Polypodium vulgare /

Kõrgus 10-30 cm , laius kuni 20 cm. Eelistab poolvarjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

4. Laialehine tarn / Carex siderosticha / ´Variegata´

Eelistab poolvarjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

5. Mets-piiphein / Luzula sylvatica / ´Selekt´

Kõrgus 60-770 cm, eelistab varjulist kasvukohta, parasniisket mulda, õitseb mai algusest juuni alguseni.

6. Hosta / Hosta / ´Color Festival´

Kõrgus 30-40 cm, õitseb juulis-augustis, õied valged. Eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

7. Sarvkannike / Viola cornuta /

Kõrgus kuni 15 cm , laius kuni 20 cm , eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta, parasniisket, kergemat mulda. Soovitavalt 9 taime m2-le. Õitseb juunist- oktoobrini.

8. Harilik maikelluke / Convallaria majalis /

Kõrgus 15-30 cm , laius kuni 15 cm , eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket, huumusrikast mulda. Õitseb mais-juunis.

Kasutatud kirjandus:

Iluaianduse käsiraamat, Varrak, 2012

https://www.aiasober.ee/

http://www.hansaplant.ee/

www.seemnemaailm.ee/

http://www.garden.ee/

Kasutatud fotod:

https://www.google.ee/search?q=harilik+naistesõnajalg&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&imgil=carWddOPmszvnM%253A%253B

https://www.google.ee/search?q=laiuvs%C3%B5najalg&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&imgil=vrBpFW5X-4ZDd

https://www.google.ee/search?q=kivi-imar&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&imgil=i_LtREn_aXZHPM%253A%253BNz63C

http://www.garden.ee/mod_shop_c44e503833b64e9f27197a484f4257c0_Carex-siderosticha-Variegata-_est

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=162&lang_id=et&sid=dac34bbbac273de4428a2474d034771e&nocache=1284122687

https://www.google.ee/search?q=hosta+color+festival&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwiJ0_bxo73LAhUEYpoKHaPtBsoQsAQIGw#imgrc=uQihJ_mysMhQVM%3A

https://www.google.ee/search?q=sarvkannike&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwjf-Y7CpL3LAhWEdpoKHU4tBroQsAQIGA#imgrc=8GKGCpGHT2-pgM%3A

https://www.google.ee/search?q=maikelluke&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&sqi=2&ved=0ahUK

pühapäev, 6. märts 2016

ül.nr.3 suvelillede SWOT analüüs

Suvelillede SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED

- kiire kasv - ettekasvatamine kulukas, ajamahukas

- värvikirevus - enamasti üheaastased, igal aastal vaja

- õitsevad kaua ja rikkalikult uued taimed kasvatada

- tihti ka lehed dekoratiivsed - külmaõrnad

- palju erinevaid liike, sorte - liigniiskus põhjustab tõusmepõletikku

- beebitaimest veel lihtsam ja - vajavad palju toitaineid

kiirem kasvatada - ettekasvatamiseks vajalik omada

-õisi, varsi näpistades soodustame

hargnemist, õitsemist

VÕIMALUSED OHUD

- on rippuvaid, ronivaid, madala- - ilmastiku mõjud (külm, liigniiskus põud)

kasvulisi sorte - seemnepakilt tuleb lugeda õiget infot

- saab sobitada erinevaid värve, kõrgusi, (külvisügavus, istutamise aeg)

vorme amplites, konteinerites, peenardes - seemned ei idane

linnahaljastuses - kulukas, igal aastal uued taimed

- võimalus teha otsekülvi - ei tohi lasta läbi kuivada

- igal aastal uued võimalused, tühja koha - nõrk maapinnalähedane juurestik (ei suuda

täiteks peenral piisavalt vett kätte saada

- õige väetamine soodustab kasvu - üle- ja alaväetamine

- saab kombineerida teiste püsikutega - vales kasvukohas ei õitse

- õige kasvukoha valik (päikseline, - tihe paigutus põhjustab taimede välja-

varjuline, niiske) venimist, seenhaigusi, kahjuritele soodsa-

mat keskkonda

Kuidas saab tugevuste abil võimalusi ära kasutada?

Saab kasutada palju aiakujunduses, kuna kasvavad kiiresti, õitsevad palju, on erineva kujuga,

taluvad ümberistutamist, vajadusel saab lisada amplitesse, tühja kohta peenral.

Varjulises kohas saab kasutada erksamaid, kontrastsemaid värve – efekt suurem.

Kuidas saab nõrkuste ületamiseks võimalusi ära kasutada?

Eelista külmakindlamaid taimi, kui ei ole võimalik ettekülvi teha, proovi otsekülvi, osta beebitaimi, vaheta (rohevahetus). Kuna juurestik on maapinnalähedane ega tohi läbi kuivada,

sega mulda kastmisgeeli (aitab hoida niiskust), õitsemise soodustamiseks nopi vanu õisi ära.

Kuidas saab tugevuste abil ohte vältida?

Suvelillede valik on suur, seega võimalus valida õiged taimed õigele kasvukohale, ampleid

on võimalik liigutada (kohta vahetada), liigse vihma, külma eest ära tõsta.

End õigustanud sordid jätta valikusse, sinna juurde katsetada uusi (väldid ebaõnnestumist).

Kuidas saab vähendada nõrkusi ja samas vältida ohtusid?

Istutusala korralik valik ja ettevalmistus, vali sorte mis vajavad vähem hoolt (kui kahtled endas), vali kahjuritele vähem vastuvõtlike liike, sorte (N: teod söövad ara peiulilled).

Ära istuta enne, kui külmad möödas, väeta õiges vahekorras, eemalda haiged taimed tervete seast.

Skarifitseerimine on taime seemnekesta tahtlik vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks. Skarifitseerimine on seemnete idanemist kiirendav võte, mis aitab tugeva kesta ja pika puhkeperioodiga seemnetel kiiremini idanema hakata.

Skarifitseerida on võimalik mitmeti: mehhaaniliselt, keemiliselt, keeva veega, leotamisega.

Mehhaanilisel skarifitseerimisel võib seemneid nõus segada liiva või kruusaga ja seejärel ettevaatlikult raputada. Suuremaid seemneid saab hõõruda viili või liivapaberiga.

Keemilisel skarifitseerimisel kasutatakse kontsentreeritud väävel-, sool- või lämmastikhapet. Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale kaks osa hapet. Segatakse kuni seemne koor on muutunud õhukeseks ning seejärel pestakse seemneid voolava vee all kümme minutit.

Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seemned asetatakse 10-20 sekundiks keevasse vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Tegevust korratakse kaks kuni kolm korda.

Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises vees üks kuni mitu päeva, vett vahetatakse kord päevas.

Stratifitseerimine ehk seemnete kihistamine on seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskuse- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul. Seemnete stratifitseerimisel kasutatakse turba ja liiva segu, vahekorraga 1:1. Seemneid kontrollitakse ja õhutatakse üks kuni kaks korda kuus. Olenevalt seemnetest võib stratifitseerimine kesta ühest kuust, kahe aastani. Stratifitseerimise aja lõpust annavad märku seemnetele tekkinud väikesed idujuured, seemneid saab külvata kevadel, kuid tuleb arvestada, et seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes.

Kasutatud kirjandus.

http://et.wikipeedia.org/wiki/Skarifitseerimine

www.tlu.ee/-katrinu/kodune_5oppematerjal.html

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=224

www.aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89