Ülesanne nr.6 sõnajalad

     Ülesanne nr.6

1. Kõrgekasvuline sõnajalg?

2. Mis taimed on sõnajalgtaimed?

3. Happelist mulda eelistav sõnajalg?

4 Varjulembeline sõnajalg?

5. Liigniisket pinnast eelistav sõnajalg?

6. Valguslembeline sõnajalg?

7. Madalakasvuline sõnajalg?

8. Varjulembeline sõnajalg?

9. Niisket pinnast eelistav sõnajalg?

10. Happelist mulda eelistav sõnajalg?

11. Kahest perest koosnev ansambel?

12. Keskmise kõrgusega sõnajalg?

KOKKU: Kagu-Aasiast pärit sõnajalg?

 Ülesanne 6.2.

1. Harilik naistesõnajalg /Athyrium filix-femina /

    Kõrgus 30-100 cm , laius kuni 50 cm. Eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

2. Laiuv sõnajalg / Dryopteris expansa/

    Kõrgus 50-100 cm , laius kuni 50 cm. Eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket kuni niisket mulda.

3. Kivi-imar / Polypodium vulgare /

    Kõrgus 10-30 cm , laius kuni 20 cm. Eelistab poolvarjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

4. Laialehine tarn / Carex siderosticha / ´Variegata´

    Eelistab poolvarjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

5. Mets-piiphein / Luzula sylvatica / ´Selekt´

    Kõrgus 60-770 cm, eelistab varjulist kasvukohta, parasniisket mulda, õitseb mai algusest juuni alguseni.

6. Hosta / Hosta / ´Color Festival´

    Kõrgus 30-40 cm, õitseb juulis-augustis, õied valged. Eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket mulda.

7. Sarvkannike / Viola cornuta /  

    Kõrgus kuni 15 cm , laius kuni 20 cm , eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta, parasniisket, kergemat mulda. Soovitavalt 9 taime m2-le. Õitseb juunist- oktoobrini.

8. Harilik maikelluke / Convallaria majalis /

    Kõrgus 15-30 cm , laius kuni 15 cm , eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta, parasniisket, huumusrikast mulda. Õitseb mais-juunis.

Kasutatud kirjandus:

Iluaianduse käsiraamat, Varrak, 2012

https://www.aiasober.ee/

http://www.hansaplant.ee/

www.seemnemaailm.ee/

http://www.garden.ee/

Kasutatud fotod:

https://www.google.ee/search?q=harilik+naistesõnajalg&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&imgil=carWddOPmszvnM%253A%253B

https://www.google.ee/search?q=laiuvs%C3%B5najalg&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&imgil=vrBpFW5X-4ZDd

https://www.google.ee/search?q=kivi-imar&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&imgil=i_LtREn_aXZHPM%253A%253BNz63C

http://www.garden.ee/mod_shop_c44e503833b64e9f27197a484f4257c0_Carex-siderosticha-Variegata-_est

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=162&lang_id=et&sid=dac34bbbac273de4428a2474d034771e&nocache=1284122687

https://www.google.ee/search?q=hosta+color+festival&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwiJ0_bxo73LAhUEYpoKHaPtBsoQsAQIGw#imgrc=uQihJ_mysMhQVM%3A

https://www.google.ee/search?q=sarvkannike&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwjf-Y7CpL3LAhWEdpoKHU4tBroQsAQIGA#imgrc=8GKGCpGHT2-pgM%3A

https://www.google.ee/search?q=maikelluke&espv=2&biw=1258&bih=647&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&sqi=2&ved=0ahUK

ül.nr.3 suvelillede SWOT analüüs

                             Suvelillede SWOT analüüs

TUGEVUSED                                                        NÕRKUSED

- kiire kasv                                                             - ettekasvatamine kulukas, ajamahukas

- värvikirevus                                                         - enamasti üheaastased, igal aastal vaja

- õitsevad kaua ja rikkalikult                                    uued taimed kasvatada

- tihti ka lehed dekoratiivsed                                  - külmaõrnad

- palju erinevaid liike, sorte                                    - liigniiskus põhjustab tõusmepõletikku

- beebitaimest veel lihtsam ja                                 - vajavad palju toitaineid

  kiirem kasvatada                                                   - ettekasvatamiseks vajalik omada

-õisi, varsi näpistades soodustame                       

        hargnemist, õitsemist

     VÕIMALUSED                                                       OHUD

-          on rippuvaid, ronivaid, madala-                             - ilmastiku mõjud (külm, liigniiskus põud)

kasvulisi sorte                                                        - seemnepakilt tuleb lugeda õiget infot

-          saab sobitada erinevaid värve, kõrgusi,                   (külvisügavus, istutamise aeg)

vorme amplites, konteinerites, peenardes              - seemned ei idane

linnahaljastuses                                                      - kulukas, igal aastal uued taimed

-          võimalus teha otsekülvi                                         - ei tohi lasta läbi kuivada   

-          igal aastal uued võimalused, tühja koha                - nõrk maapinnalähedane juurestik (ei suuda

täiteks peenral                                                          piisavalt vett kätte saada

-          õige väetamine soodustab kasvu                           - üle- ja alaväetamine

-          saab kombineerida teiste püsikutega                     - vales kasvukohas ei õitse

-          õige kasvukoha valik (päikseline,                         - tihe paigutus põhjustab taimede välja-

varjuline, niiske)                                                      venimist, seenhaigusi, kahjuritele soodsa-

                                                                                 mat keskkonda

Kuidas saab tugevuste abil võimalusi ära kasutada?

Saab kasutada palju aiakujunduses, kuna kasvavad kiiresti, õitsevad palju, on erineva kujuga,

taluvad ümberistutamist, vajadusel saab lisada amplitesse, tühja kohta peenral.

Varjulises kohas saab kasutada erksamaid, kontrastsemaid värve – efekt suurem.

Kuidas saab nõrkuste ületamiseks võimalusi ära kasutada?

Eelista külmakindlamaid taimi, kui ei ole võimalik ettekülvi teha, proovi otsekülvi, osta beebitaimi, vaheta (rohevahetus). Kuna juurestik on maapinnalähedane ega tohi läbi kuivada,

sega mulda kastmisgeeli (aitab hoida niiskust), õitsemise soodustamiseks nopi vanu õisi ära.

Kuidas saab tugevuste abil ohte vältida?

Suvelillede valik on suur, seega võimalus valida õiged taimed õigele kasvukohale, ampleid

on võimalik liigutada (kohta vahetada), liigse vihma, külma eest ära tõsta.

End õigustanud sordid jätta valikusse, sinna juurde katsetada uusi (väldid ebaõnnestumist).

Kuidas saab vähendada nõrkusi ja samas vältida ohtusid?

Istutusala korralik valik ja ettevalmistus, vali sorte mis vajavad vähem hoolt (kui kahtled endas), vali kahjuritele vähem vastuvõtlike liike, sorte (N: teod söövad ara peiulilled).

Ära istuta enne, kui külmad möödas, väeta õiges vahekorras, eemalda haiged taimed tervete seast.

Skarifitseerimine  on taime seemnekesta tahtlik vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks. Skarifitseerimine on seemnete idanemist kiirendav võte, mis aitab tugeva kesta ja pika puhkeperioodiga seemnetel kiiremini idanema hakata.

Skarifitseerida on võimalik mitmeti: mehhaaniliselt, keemiliselt, keeva veega, leotamisega.

Mehhaanilisel skarifitseerimisel võib seemneid nõus segada liiva või kruusaga ja seejärel ettevaatlikult raputada. Suuremaid seemneid saab hõõruda viili või liivapaberiga.

Keemilisel  skarifitseerimisel kasutatakse kontsentreeritud väävel-, sool- või lämmastikhapet. Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale kaks osa hapet. Segatakse kuni seemne koor on muutunud õhukeseks ning seejärel pestakse seemneid voolava vee all kümme minutit.

Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seemned asetatakse 10-20 sekundiks keevasse vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Tegevust korratakse kaks kuni kolm korda.

Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises vees üks kuni mitu päeva, vett vahetatakse kord päevas.

Stratifitseerimine ehk seemnete kihistamine on seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskuse- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul. Seemnete stratifitseerimisel  kasutatakse turba ja liiva segu, vahekorraga 1:1. Seemneid kontrollitakse ja õhutatakse üks kuni kaks  korda kuus. Olenevalt seemnetest võib stratifitseerimine kesta ühest kuust, kahe aastani. Stratifitseerimise aja lõpust annavad märku seemnetele tekkinud väikesed idujuured, seemneid saab külvata kevadel, kuid tuleb arvestada, et seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes.

Kasutatud kirjandus.

      http://et.wikipeedia.org/wiki/Skarifitseerimine

     www.tlu.ee/-katrinu/kodune_5oppematerjal.html

     http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=224

     www.aianduskool.ee/rohttaimed/?p=89

ül. nr.2 lillede klassifikatsioon

Lillede klassifikatsioon

Eluiga

-          Üheaastased lilled ehk suvelilled  

         N: aaskannike – Viola tricolor

-          Kaheaastased lilled 

         N: aed-lõosilm – Myosotis alpestris

-          Mitmeaastased lilled ehk püsililled

         N: harilik kukehari – Sedum acre

Valgusnõudlus

       -valgusnõudliku taimed

                     N: alpi aster – Aster alpinus

       -poolvarjus kasvavad taimed

         N: hosta – Hosta

      -täisvarju eelistavad taimed

         N: harilik maikelluke – Convallaria majalis

Külmakindlus

-          külmakindlad taimed

          N: hüatsint – Hyatsinthus

-          külmaõrnad taimed

          N: daalia – Dahlia

Mulla omadused

-          viljakat mulda eelistavad taimed

          N: aubrieeta – Aubrieta

-          keskmiselt viljakat mulda eelistavad

          N: harilik kellukas – Campanula patula

-          toitainetevaest mulda taluvad

          N: harilik härjasilm – Leuchantemum vulgare

Vee nõudlikus

-          kuivade kasvukohtade taimed

            N: mungalill – Tropaeolum

-          mõõduka niiskusega kasvukohtade taimed

            N: bergeenia – Bergenia

-          niiskuslembelised taimed

            N: harilik varsakabi – Caltha palustris

-          veetaimed

            N: valge vesiroos – Nymphaea alba

Kasutatud kirjandus:

www.aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81

www.hansaplant.ee

www.aiasober.ee

www.taimenimed.ut.ee

ül. nr. 1 põhimõistete lisaülesanne

Põhimõistete lisaülesanne

1.      Sort : ´Variegata´

2.      Liiginimi eesti keeles: Väärismünt

3.      Liiginimi ladina keeles: Mentha x gracilis

4.      Perekond eesti keeles: münt, Mentha 

5.      Sugukond: huulõielisde, Lamiaceae

6.      Tunnus: hübriidi näitab ladina keelses nimes olev x

Kasutatud kirjandus:

A.Kähar. Kirjulehelised püsililled ja kõrrelised. AS Ajakirjade kirjastus 2012

http://et.wikipeedia.org/wiki/Münt_(perekond)

 Foto: http://www.helga.ee/est/taimeaed-hinnakiri/9/menthe-x-gracilis-variegata-vaarismunt-475